Pressiteade Luxembourg, 7. aprill 2025

Pressiteade

Luxembourg, 7. aprill 2025

Audiitorid: VVOde ELi-poolne rahastamine on liiga läbipaistmatu

Aastatel 2021–2023 eraldati VVOdele sisepoliitika valdkonnas üle 7 miljardi euro ELi rahalisi vahendeid
Teave VVOdele eraldatud ELi rahastamise kohta on killustatud ja ebausaldusväärne
VVOde lobitöö ja toetustegevus ei ole selgelt avalikustatud

Euroopa Kontrollikoja uue aruande kohaselt on valitsusvälistele organisatsioonidele (VVOd) eraldatud ELi rahastamine läbipaistmatu. Vaatamata olukorra paranemisele on teave ühenduse sisepoliitikas tegutsevatele VVOdele eraldatud ELi rahastamise kohta endiselt ebatäpne ja puudulik. Euroopa Komisjon ei avalikustanud nõuetekohaselt teatavaid ELi rahastatavaid toetustegevusi, näiteks lobitööd, ning puudub aktiivne kontroll tagamaks, et rahastatavad VVOd austavad ELi väärtusi, mis kujutab endast ELile maineriski.

VVOd ja muud kodanikuühiskonna organisatsioonid suurendavad kodanike osalemist ELi demokraatlikus poliitikakujundamises pideva dialoogi kaudu, mis peab olema läbipaistev. Avaliku sektori otsustajate vastutusele võtmiseks peavad kodanikud teadma, kellele ja milleks ELi rahalisi vahendeid eraldatakse, ning ka seda, kuidas neid kasutatakse ja kas vahendite saajad austavad ELi väärtusi. Avalik huvi suurendada VVOde suhtes kohaldatavaid läbipaistvusnõudeid on suurenenud pärast Qatargate’i skandaali 2022. aastal.

„Läbipaistvus on väga oluline, et tagada VVOde usaldusväärne osalemine ELi poliitikakujundamises,“ ütles aruande eest vastutav kontrollikoja liige Laima Andrikienė. „Vaatamata mõningatele edusammudele pärast meie eelmist auditit, on VVOde ELi-poolne rahastamine siiski endiselt ebamäärane, kuna teave ELi rahastamise, sealhulgas lobitöö kohta ei ole usaldusväärne ega läbipaistev.“

VVOdele eraldati aastatel 2021–2023 ELi peamiste sisepoliitikavaldkondade (nt ühtekuuluvus, teadusuuringud, ränne ja keskkond) raames 7,4 miljardit eurot, millest 4,8 miljardit eurot eraldas Euroopa Komisjon ja 2,6 miljardit eurot liikmesriigid. Audiitorite sõnul tuleks aga nendesse arvudesse suhtuda ettevaatlikult, kuna VVOdele makstud ELi rahalistest vahenditest puudub usaldusväärne ülevaade. Teave avaldatakse killustatult, mis takistab läbipaistvust ja raskendab analüüsi selle kohta, kas ELi vahendid on liigselt koondatud väiksele arvule VVOdele. Selline olukord takistab ka arusaamist VVOde rollist ELi poliitikas.

Kuigi Euroopa Komisjon on teinud edusamme VVOdele antud ELi rahaliste vahendite kohta teabe kogumisel, on teabe avaldamine endiselt puudulik. Lisaks ei jälgi liikmesriigid VVOde ELi-poolset rahastamist ega anna selle kohta aru ning kavandatavad õigusalased muudatused ei nõua neilt maksete kohta aru andmist.

ELi riikide lõikes on VVOde määratlus erinev ja see on harva sätestatud riigisisestes õigusaktides. 2024. aastal määratles EL VVO peamiselt valitsusvälise ja mittetulundusliku üksusena. Kuigi see on samm õiges suunas, ei saa ainuüksi määratlusega tagada, et VVOd on ELi finantsläbipaistvuse süsteemis õigesti liigitatud. Selle põhjuseks on asjaolu, et üksused deklareerivad end ise VVOdena ja Euroopa Komisjon ei kontrolli nende staatuse olulisi aspekte, sealhulgas seda, kas riigil on märkimisväärne mõju nende juhtorganitele või kas VVO esindab oma liikmete ärihuve. Näiteks liigitati üks suur teadusasutus VVOks, kuigi selle juhtorgan koosnes eranditult riigi esindajatest.

Euroopa Komisjon ei avalikustanud selgelt teavet, mida ta valdas VVOde toetustegevuse kohta, mida rahastati ELi sihttoetuste kaudu. Alles meie auditi ajal andis Euroopa Komisjon suunised selle kohta, et toetuslepingutega ei tohiks vahendite saajatelt nõuda lobitööd ELi institutsioonides. Lisaks ei otsi ELi fondivalitsejad ennetavalt selliste ELi väärtuste nagu õigusriigi põhimõtte ja inimõiguste võimalikke rikkumisi. Selle asemel tuginevad nad peamiselt vahendite saajate endi kinnitustele. Samuti puudub kontroll rahastamisallikate üle, mis võivad anda kasulikku teavet selle kohta, kes on VVOde taga.

Taustteave

ELi eelarvest rahastatakse tegevusi, olenemata sellest, kas neid viivad ellu VVOd või muud liiki ühendused. VVOd erinevad oma suuruse ja tegevusvaldkondade poolest. Nende tegevusvaldkonnad võivad ulatuda sotsiaalsest kaasatusest keskkonnakaitse ja teadusuuringuteni. VVOd võivad saada projektide elluviimiseks ELi sihttoetusi nagu kõik teised vahendite saajad. Samuti võivad nad saada sihttoetusi oma tegevuskulude katmiseks üksnes seepärast, et nad on VVOd. Aastatel 2021–2023 sai ELi sihttoetusi rohkem kui 12 000 VVOd. Viimase kümne aasta jooksul on märkimisväärne osa Euroopa Komisjoni otsetoetustest läinud väiksele arvule VVOdele.

Auditis uuriti ELi programme, nagu Euroopa Sotsiaalfond+, programm „Euroopa horisont“, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond ning programm LIFE, ning vaadeldi olukorda eri liikmesriikides. Audit tugineb Euroopa Parlamendi üleskutsele suurendada ELi rahastamise läbipaistvust, sealhulgas VVOde puhul, arvestades nende olulist rolli demokraatlikus poliitikakujundamises. Aruandes võetakse arvesse hiljuti suurenenud avalikku ja poliitilist huvi VVOde ELi-poolse rahastamise vastu.

Eriaruanne 11/2025: „Valitsusvälistele organisatsioonidele antava ELi rahastamise läbipaistvus: edusammudest hoolimata ei ole üldpilt ikka veel usaldusväärne“ on kättesaadav kontrollikoja veebisaidil. See aruanne on jätkuks meie 2018. aasta auditiaruandele, milles hinnati VVOdele ELi välispoliitika raames antud rahalisi vahendeid, ning meie 2024. aasta eriaruandele ELi läbipaistvusregistri kohta.

Contact:

ECA press office: press@eca.europa.eu