Europäischer Rechnungshof - European Court of Auditors
Euroopa Liidu kava aitas investeerimispuudujääki oluliselt vähendada, kuigi seatud eesmärki ei suudetud täielikult saavutada
- Photo Info
- Download
Pressiteade
Luxembourg, 19. märts 2025
Euroopa Liidu kava aitas investeerimispuudujääki oluliselt vähendada, kuigi seatud eesmärki ei suudetud täielikult saavutada
- EFSI abil süstiti pärast 2007.–2008. aasta finantskriisile järgnenud investeeringute langust majandusse olulises summas raha
- Kavandatud 500 miljardit eurot täiendavaid investeeringuid reaalmajandusse jäi siiski saavutamata
- 2022. aasta lõpuks tehtud investeeringute kogusumma hinnati 26% võrra tegelikust suuremaks
Täna avaldatud Euroopa Kontrollikoja aruande kohaselt aitas Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI) oluliselt suurendada ELis pärast 2007.–2008. aasta finantskriisi vähenenud investeeringuid. Samas jäi programmil siiski veerandi jagu puudu eesmärgist kaasata reaalmajandusse 2022. aasta lõpuks 500 miljardit eurot täiendavaid investeeringuid. Lisaks ei hinnanud Euroopa Komisjon tagantjärele, kas EFSI aitas teha teoks investeeringuid, mis oleksid muidu jäänud tegemata.
EFSI, mis on tuntud ka nn Junckeri kavana, lõid 2015. aastal Euroopa Komisjon ja Euroopa Investeerimispanga Grupp. EFSI peamine eesmärk oli suurendada ELi investeeringuid. Võrreldes 2007. aastal saavutatud tipuga olid need 2007.–2008. aasta finantskriisi ja 2014. aasta vahelisel ajal ligikaudu 15% (st 430 miljardi euro võrra) vähenenud. EFSI andis 26 miljardi euro suuruse ELi eelarvetagatise, millele lisati 7,5 miljardit eurot Euroopa Investeerimispanga vahendeid, et rahastada taristut ja innovatsiooni ning väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid. Fondi eesmärk oli seda summat 2022. aasta lõpuks 15 korda suurendada, kaasates täiendavaid avaliku ja erasektori investeeringuid.
„EFSI ei saavutanud küll täielikult oma eesmärki, kuid on aidanud oluliselt kaasa ELi investeerimispuudujäägi vähendamisele ja toetanud paljusid erinevaid tegevusi alates mikrorahastamisest kuni suurte taristuinvesteeringuteni,“ ütles auditi eest vastutav kontrollikoja liige Lefteris Christoforou.
Audiitorid leidsid, et 2022. aasta lõpu seisuga esitatud andmed, mille kohaselt oli EFSI abil kaasatud 503 miljardit eurot täiendavaid investeeringuid, olid 131 miljardi euro võrra tegelikust suuremaks hinnatud. Investeeringute tegelikust suuremana esitamine tulenes puudustest Euroopa Komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga kordistite metoodika ülesehituses ja kasutamises. Fondi võimendava mõju arvutamisel võeti osaliselt arvesse ka rahastamist, mida ei olnud selle vahendite lõplikele saajatele veel välja makstud. Lisaks kirjutati EFSI arvele ekslikult muude ELi toetuste abil kaasatud investeeringuid ning jäeti maha arvestamata tühistatud investeeringud.
EFSI täiendavus (st lisaväärtus reaalmajanduse jaoks) seisnes peamiselt suurema riskiga investeeringute toetamises. Teisisõnu – ELi tagatis anti sellistele investeerimisprojektidele, mida ei oleks ilma selleta saanud üldse või vähemalt mitte samas ulatuses teostada (näiteks Euroopa Investeerimispanga tavapärastel laenutingimustel). Finantsvahendajad, nagu pangad ja aktsiafondid, andsid EFSI täiendavusele positiivse hinnangu, kuna see võimaldas nende sõnul kasvatada investeeringute mahtu, suurendada üksikinvesteeringuid ja meelitada ligi täiendavaid investoreid. Euroopa Komisjon ei analüüsinud aga tagantjärele fondi täiendavust, et saada kindlaid tõendeid selle kohta, mil määral õnnestus avaliku sektori rahastamise toel täiendavaid investeeringuid kaasata.
Üldiselt täitis EFSI talle seatud eesmärgid ning Euroopa Komisjon ja EIP jälgisid piisavalt fondi eraldiste moodustamist ja rahavooge. See seire ei olnud aga küllaldaselt põhjalik ning fondi aruandlust ei kontrollitud piisavalt hästi. Ei Euroopa Komisjon ega Euroopa Investeerimispank ei mõõtnud, kuidas EFSI aitas luua töökohti ja ergutada kestlikku majanduskasvu, kuna EFSI lepingus selliseid eesmärke ei seatud. Aru ei antud ka väljaspool ELi tehtud EFSI investeeringute üle. Lisaks eeldas Euroopa Komisjon 2021. aasta lõpu seisuga esitatud tegelike andmete põhjal, et EFSI tulud peaksid olema vähemalt sama suured kui selle kulud. Samas puudub endiselt hinnang selle kohta, kas kui palju fond ELi eelarvele maksma läks ja kui palju sellega teeniti.
Audiitorid kutsuvad Euroopa Komisjoni üles muutma EFSI investeeringuid käsitlev aruandlus läbipaistvamaks ning parandama tegelikult kaasatud investeeringute suuruse hindamist. Kuigi EFSI toetatud investeeringuid alles tehakse, võivad fondi rakendamisel saadud kogemused aidata parandada teiste ELi eelarvetagatist kasutavate programmide juhtimist. See käib näiteks fondi järeltulija „InvestEU“ kohta.
Selgitav taustteave
EFSI eesmärk oli tugevdada peale 2007.–2008. aasta finantskriisi konkurentsivõimet, kiirendada majanduse taastumist ja parandada VKEde juurdepääsu rahastamisele. Fondist võis rahastada kõike alates idufirmadest kuni suurte taristuprojektideni. Erineval määral jõudis sellest eraldatud rahastamine kõigisse ELi liikmesriikidesse. Komisjoni andmetel said 2022. aasta lõpu seisuga EFSI toetust 841 957 lõppsaajat.
Eriaruanne 07/2025: „Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond – oluline panus investeerimispuudujäägi vähendamisse, kuid kavandatud 500 miljardit eurot reaalmajandusse jäi 2022. aasta lõpuks saavutamata“ on kättesaadav kontrollikoja veebisaidil. Kõnealune audit on jätkuks kontrollikoja eriaruandele EFSI tulemuslikkuse kohta alates aastast 2019
Contact:
Kontrollikoja pressibüroo: press@eca.europa.eu
Damijan Fišer: +352 621 55 22 24